Õigupoolest on seda praegu 153 kg. Kuidas ma seejuures välja näen?

Mul on sellest mõttes hea keha, et ta hoiab proportsioone. kui midagi tuleb juurde, tuleb igale poole ühtlaselt. ma olen aastaga kahjuks päris palju kosunud (lausa üle 10 kg), kuid otseselt märgata seda polegi. Tunda võibolla jah on. ma olen muutunud vähem liikuvamaks kui ehk veel mõnda aega tagasi. näiteks sebisin omale töö juures ni hea diili et saan nüüd töötada kodunt. see tähendab, et ma ei pea igal hommikul ronima alla kolmandalt korruselt, jalutama bussipeatusesse, seal bussi ootama, bussis seisma, tööle jalutama ja õhtul kogu asja vastupidi kordama. trepist alla ja üles käimine on mu kõige suurem vaenlane üldse. alla minnes kardan kohutavalt kukkuda ja üles ronides lihtsalt iga samm on suur pingutus. kolmandale jõudes olen üleni higine, hingedalv ja täiesti surmväsinud. ega ma pikalt ei jaksa ka tasasel maal kõndida ja seismine paneb paljud kohad valutama. nüüd on see kõik ära jäänud, õnneks:)

ise ma teean, et viimasel ajal kipub kõige enam lisanduma kõhule. alates lapse saamisest on kõht kõige enam kasvanud. kravitatsioon ka toimib, ta on alla vajunud ning katab põllena mu naiselikud kohad. tegelikult mulle isegi meeldib see, et ta allapoole hoiab. vähemalt ei soovi keegi õnne peatselt sündiva lapsukese puhul:)) seda on ka varem palju juhtunud ja jube piinlik on mõlemale.

ka mu tagumik on lopsakas. ise ma hästi teda ei näe, aga kaasa ütleb, e kui istun taburetil, siis ulatub kõvasti üle ääre:) mul ei ole selle vastu midagi.

kõige enam rõõmustab mind, et ka rinnad on suuremaks läinud. mu suurus on H. jah, see on nii suur, et kuskilt poest ma küll endale rinnakaid ei leia. õnneks saab tellida netist. ilma rinnahoidjata käia ei saa, sest selg hakkab väga valutama ja eks nad muidugi sellise suuruse juures ripuvad.

Mis veel? ahjaa…jalad-reied. reied on väga jämedad. ma ei mäleta, millal viimati sain istuda jalg üle põlve. see võis olla vast 10 aastat tagasi. mitte mingi valemiga see ei õnnestu. Ka kingade jalga saamine on hästi raske. lihtsalt ei ulata. üldse liikuda on veidi keeruline. eks iga ülekaaluline teab, kui vastik on see tunne, et reied hõõrduvad. nahk läheb katki, higistama ajab. lisaks on tasakaalu küsimus – ma tunnen, et keha on mu kontrolli alt väljas ja kardan väga kukkumist-komistamist. sellepärast astun hästi väikeste sammudega ja ka aeglaselt. ega kiiresti ei jaksagi. hingeldama ajab nagunii ja mingeid pikki matku ma ette ei võta.

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s